ITSPEA 2023

IT-turvarisk India on tuntud oma ulatuslike petukõnede poolest, mis hõlmavad mitmeid erinevaid skeeme, Populaarsemateks neist on kõned, kus pakutakse kellegi arvutile tehnilist tuge, et näiteks mingist viirusest lahti saada. Inimese arvuti võibki olla nakatanud ning viirus võib kehastuda kui olemasoleva viirusetõrjetarkvarana, reklaamides neile helistamist. Kui telefoninumbrile helistada, pakub pettur ohvrile tehnilist tuge ja püüab juhendada neid arvuti või seadme kaugjuhtimise kaudu. Sealjuures valetatakse ohvrile, et ollakse kuskilt mainekast korporatsioonist nagu näiteks Microsoft'ist, et ohver petturit ikka usaldaks. Alati ei peagi inimese arvutiga midagi viga olema, vaid piisab lihtsast e-kirjast. Inimesed teavad küll, et e-kirjadega tuleb eriti ettevaatlik olla, kuid petturite e-kiri võib olla nii autentse välimusega, et inimene mõtlebki, et tegemist on ametliku teatega. Neid e-kirju ei ole isegi raske võltsida. Internetis ringleb palju erinevaid nö malle, mis on praktilisel

Puuetega inimesed ja IT lahendused/seadmed Erivajadusega inimesed ning nende toetus on väga keeruline teema. Riik seisab sellega silmitsi erinevate dilemmade ees. Ühelt poolt võivad erinevad seadmed ja tehnoloogiad olla puuetega inimestele hädavajalikud. Teisalt pole Eesti riik just väga jõukas ning maksumaksja ei suudaks rahaliselt toetada kõigi seadmete ostu. Ma ei tea täpselt, milline on Eesti riigi lahendus praegu, kuid ma arvan, et puuetega inimeste tugiseadmete soetamist peaks käsitlema samamoodi nagu näiteks retseptiravimite ostu. Kui inimene vajab mingit abistavat tehnoloogiat, peaks riik katma selle seadme maksumuse osaliselt, näiteks teatud protsendi ulatuses. Siiski ei saa alati eeldada, et iga puuetega inimene vajab kindlat seadet või tehnoloogiat. Mõni inimene saab hakkama ilma abiseadmeta. Seetõttu peaks riik olema ettevaatlik, et vältida ebaõiglast ressursside kasutamist ja mingi skaala abil aru saama, kes seda tõesti vajavad. Mõte on ka, et tööandja maksab inimesele vaj

Positiivne näide kasutatuvusest veebis Positiivne näide kasutatuvusest oleks näiteks Google Maps. Kaartidel ning muudel navigeerimisteenustel on tavaliselt üsangi palju tähtsat informatsiooni mida tuleb kuvada, kuid kellelegi ei meeldi kui talle visatakse rida andmeid näkku. Inimesel on tavaliselt ikka lihtsam aru saada millestki, mis on minimalistlik ja konkreetne. Sellepärast arvangi, et Google Maps on hästi tehtud tarkvara, sest andmeid suudetakse kuvada nii, et inimest need kognitiivselt ei väsita. Keskkonnas on lihtne orienteeruda ning kõik on loogiline, mistõttu inimesed seda just kipuvadki eelistama üle Bing Maps'i näiteks. Negatiivne näide kasutatuvusest veebis Negatiivseks näiteks tuleb kõige paremini meelde just veebilehed kus on väga palju reklaame, pop-up 'e ning on üldiselt agressiivse olekuga nii disaini kui ka interaktiivsuse poolest. Kõige paremini illustreerivad seda näidet just uudisteportaalide leheküljed. Näiteks Delfi puhul on reklaame tohutult palju, et ig

Arendusmudel Zoom on tänaseks üks populaarsemaid videokõne keskkondi. Populaarseks sai ta 2020. aastal, COVID-19 pandeemia ajal, kuid tegelikult avaldati Zoom juba 2013. aastal. Ettevõte on kogu oma aja jooksul kasutanud väledat ehk agiilset arendusmudelit. See tähendab seda, et platvorm on paindlik ja muudatusi ning uuendusi tehakse vajadusepõhiselt, mis vastandub kosemudelile. Zoomi uuendatakse pideva tagasiside põhjal. Peale igat videovestlust küsitakse kohe kasutajalt, et kas kõik sujus ja kui mitte, siis milles viga või puudus seisnes. Samuti kasutatakse Zoomis ka kordustega ehk iteratiivset mudelit. See tähendab seda, et arendusprotsess jagatakse väikesteks tsükliteks, kus igas tsüklis analüüsitakse ning fikseeritakse mingit probleemset aspekti. Ärimudel Discord on samuti üks populaarsemaid videokõne platvorme. See tarkvara on üks parimaid näiteid illustreerimaks Freemiumi ärimudelit. Tähendab seda, et kõik baasfunktsioonid ning põhiline rakenduse kasutus on kõigile tasuta, kuid

Arvustus: Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright Eben Mogleni 1999.a artikkel räägib tasuta tarkvara kohta ning arutleb intellektuaalomandi mõiste üle. Ta väidab, et vaba tarkvara tõus on tingitud inimeste autonoomiast ning sotsiaalsest liikumisest, kus püüdakse olla rohkem iseseisvamad. Sealjuures ta seab kahtluse alla intellektuaalomandi mõiste. Moglen ennustas, et tulevikus muutub vaba tarkvara domineerivaks. Toon välja kolm peamist mõtet, millega ma väga ei nõustu. Väide, et vaba tarkvara põhjustaks nö "autoriõiguse surma" on minu meelest üsnagi vale. Tarkvara loojal või autoril on endal ise võimalus valida, mis litsentsi all tema tarkvara saaks kasutada. Sealjuures ei ole inimene isegi kohustatud enda tarkvara just vabaks tegema, kuid mõlemal juhul on olemas valik autoriõiguse litsentse, ning inimesel on olemas teatud piirini teadlik kontroll, mis tema tarkvaraga saab juhtuda. Saan aru, et autor näeb "autoriõiguse surma" ka sellepärast,

Sten Tamkivi - juht/liider ( leader ) Sten Tamkivi on teada-tuntud Eesti ettevõtja, kes on töötanud erinevates IT valdkonna juhipositsioonidel. Ta on kõige rohkem silma paistnud Skype’i strateegiajuhina. Ta on sobiv näide liidri juhitüübist, kuna  ta püstitas Skype'i jaoks selge visiooni ning tulevikueesmärgid. Seeläbi suutis ta ka enda alluvaid motiveerida selle nimel töötama. Skype'i tegevusplaani nägi ta nii pika- kui ka lühiajaliselt, analüüsides tollaseid trende ning turgu. Ta julges võtta riske ning eksperimenteerida uute ideedega. Ebatraditsionaalne lähenemine juhtimisele võiski Tamkivi teha heaks juhiks. Erinevalt paljudest teistest juhtidest oli Sten Tamkivi väga positiivne ning toetav, mitte range ega kuri. Tulemusena suutis ta oluliselt kiirendada Skype’i laienemist ja innovatsiooni, aidates kaasa Skype’i kujunemisele üheks populaarseimaks suhtlusplatvormiks. Elon Musk - arengumootor ( change agent ) Elon Musk on üks tuntumaid inimesi maailmas. Ta ei ole kuulus ainul