ITSPEA 2023

Kas tehnoloogia saab olla eetiline või ebaeetiline? Lühidalt vastates, ma arvan, et ei saa. Inimesed saavad olla ise eetilise või ebaeetilise käitumisega, tehnoloogia on nagu tööriist. Ega tööriistal emotsioone ole, see vaid täidab enda funktsiooni, mis on inimese enda poolt loodud. Samamoodi ka, et püstol ei lasknud teist inimest maha, seda tegi ikka inimene ise. Loomulikult mõistan, et mõne tehnoloogia olemasolu tekitab maailmas rohkem probleeme, kui ta peaks. Mõnes mõttes võib "probleemne tenhnoloogia" olla vajalik. Nimelt, kui soov on probleemist lahti saada, siis tuleb seda adresseerida ning see võibki olla piisav põhjus, et vigane või puudulik aspekt kuskil mujal ära fikseerida või sellele lahendust otsida. Vastasel juhul võib rohkem probleeme tekkida sellest, et probleemne koht on fikseerimata, kui sellest, mis seda esile toob. Näiteks on deepfake 'd ehk süvavõltsingud suureks probleemiks tänapäeval. Kuidas peaks siis enam aru saama, mis on tõsi ja mis on vale? Või

IT-turvarisk India on tuntud oma ulatuslike petukõnede poolest, mis hõlmavad mitmeid erinevaid skeeme, Populaarsemateks neist on kõned, kus pakutakse kellegi arvutile tehnilist tuge, et näiteks mingist viirusest lahti saada. Inimese arvuti võibki olla nakatanud ning viirus võib kehastuda kui olemasoleva viirusetõrjetarkvarana, reklaamides neile helistamist. Kui telefoninumbrile helistada, pakub pettur ohvrile tehnilist tuge ja püüab juhendada neid arvuti või seadme kaugjuhtimise kaudu. Sealjuures valetatakse ohvrile, et ollakse kuskilt mainekast korporatsioonist nagu näiteks Microsoft'ist, et ohver petturit ikka usaldaks. Alati ei peagi inimese arvutiga midagi viga olema, vaid piisab lihtsast e-kirjast. Inimesed teavad küll, et e-kirjadega tuleb eriti ettevaatlik olla, kuid petturite e-kiri võib olla nii autentse välimusega, et inimene mõtlebki, et tegemist on ametliku teatega. Neid e-kirju ei ole isegi raske võltsida. Internetis ringleb palju erinevaid nö malle, mis on praktilisel

Puuetega inimesed ja IT lahendused/seadmed Erivajadusega inimesed ning nende toetus on väga keeruline teema. Riik seisab sellega silmitsi erinevate dilemmade ees. Ühelt poolt võivad erinevad seadmed ja tehnoloogiad olla puuetega inimestele hädavajalikud. Teisalt pole Eesti riik just väga jõukas ning maksumaksja ei suudaks rahaliselt toetada kõigi seadmete ostu. Ma ei tea täpselt, milline on Eesti riigi lahendus praegu, kuid ma arvan, et puuetega inimeste tugiseadmete soetamist peaks käsitlema samamoodi nagu näiteks retseptiravimite ostu. Kui inimene vajab mingit abistavat tehnoloogiat, peaks riik katma selle seadme maksumuse osaliselt, näiteks teatud protsendi ulatuses. Siiski ei saa alati eeldada, et iga puuetega inimene vajab kindlat seadet või tehnoloogiat. Mõni inimene saab hakkama ilma abiseadmeta. Seetõttu peaks riik olema ettevaatlik, et vältida ebaõiglast ressursside kasutamist ja mingi skaala abil aru saama, kes seda tõesti vajavad. Mõte on ka, et tööandja maksab inimesele vaj