Andmeturveː tehnoloogia, koolitus ja reeglid (Nädal 14)

IT-turvarisk

India on tuntud oma ulatuslike petukõnede poolest, mis hõlmavad mitmeid erinevaid skeeme, Populaarsemateks neist on kõned, kus pakutakse kellegi arvutile tehnilist tuge, et näiteks mingist viirusest lahti saada. Inimese arvuti võibki olla nakatanud ning viirus võib kehastuda kui olemasoleva viirusetõrjetarkvarana, reklaamides neile helistamist. Kui telefoninumbrile helistada, pakub pettur ohvrile tehnilist tuge ja püüab juhendada neid arvuti või seadme kaugjuhtimise kaudu. Sealjuures valetatakse ohvrile, et ollakse kuskilt mainekast korporatsioonist nagu näiteks Microsoft'ist, et ohver petturit ikka usaldaks.

Alati ei peagi inimese arvutiga midagi viga olema, vaid piisab lihtsast e-kirjast. Inimesed teavad küll, et e-kirjadega tuleb eriti ettevaatlik olla, kuid petturite e-kiri võib olla nii autentse välimusega, et inimene mõtlebki, et tegemist on ametliku teatega. Neid e-kirju ei ole isegi raske võltsida. Internetis ringleb palju erinevaid nö malle, mis on praktiliselt identse välimusega näiteks Microsoft'ilt, Apple'ilt või PayPal'ilt saadud e-kirjaga. E-kirjas väidetakse, et ohvri arvuti on nakatunud viirusega ning juures on ka telefoninumber kuhu helistada jne.

Kui pettur on saanud juurdepääsu ohvri arvutile või nutitelefonile, siis ta saab varastada ohvri isiklikke andmeid, pahavara installeerida, saata pahavara kõigile ohvri kontaktidele edasi ja tekitada muid probleeme. Petuskeem võibki kahjuks lõppeda sellega, et ohver maksab petturile "tehnilise toe" eest või vabatahtlikult annab talle juurdepääsu oma arvutile.

Nende petuskeemide lõksu nooremad inimesed üldjuhul ei lange, kuid vanemaid inimesi see juba ohustab. Vanemad inimesed ei ole arvutimaailmaga väga kursis ning nad võivad puhtast impulsiivsusest, kartusest või ka naiivsusest usaldada ükskõik keda, peaasi, et arvutiga saaks kohe kõik "korda". Seda teavad petturid ka ise ning tavaliselt otsitaksegi just vanemaid inimesi enda ohvriteks.

Petuskeemide vastu võitlemiseks, tuleb inimestes teadlikkust suurendada. Inimesed peavad kontrollima mis aadressilt tulevad neile e-kirjad ja mõistma, et tehnoloogiaettevõtted ei küsi kunagi oma klientidelt raha ega nõua kaugjuurdepääsu kellegi arvutile. Loomulikult aitab suurema probleemi ära hoidmiseks ka kvaliteetsem viirusetõrjetarkvara, kuid selle olemasolu iga inimese arvutis ei saa garanteerida ning pigem tuleks paika seada mõned üldisemad reeglid:

• Kontrolli kust info tuleb ning kahtlusta saabuva õigsust.
• Kahtluse korral küsi abi kuskilt või kelleltki, keda saab usaldada.
• Mitte kellelegi ei tohi jagada enda isiklikke andmeid ega anda juurdepääsu tundlikule informatsioonile.
• Mitte keegi ei tule otsima sind, et sinu probleemi lahendada.