ITSPEA 2023

SWOT-analüüs: Eesti infoühiskonna arengukava 2030 Põhimõtted:  Kaitseme ja edendame inimeste põhiõigusi Hoiame eesti keelt ja kultuuri Hoiame usaldusväärsust Oleme tehnoloogianeutraalsed Ehitame digiühiskonda koostöös Oleme uuendusmeelsed Oleme kliima- ja keskkonnahoidlikud Tugevused Inimestele tagatakse võrdsed võimalused digiühiskonnas ning kaitstakse privaatsust. Kaitstakse eesti keele ellujäämist ning luuakse eesti keelseid versioone seadmetele ja teenustele. Läbipaistev ning läbimõeldud plaan projektide teostamiseks. Valitakse kõige optimaalsem tehnoloogia ning eelistatakse avatud standardeid. Eksperimenteeritakse teistsuguste lähenemisviisidega, et potentsiaalselt säästa aega tulevikus. Võimalusel tehakse asju digitaalsel moel, et hoida kliimat. Nõrkused Suured kulutused, näiteks uue tehnoloogia arendamisel. Rahva nõusoleku garanteerimine. Rahvas võib digitaliseerimist näha negatiivselt ning keelduda asjade tegemist uutmoodi. Uus tehnoloogia ja ka uued standardid on vähem teada-t

Meedia kanal, mis kasutab uut infot oskuslikult Üks traditsiooniline meediakanal, mis on Eestis uut meediat oskuslikult kasutanud, on Delfi. See on üks populaarsemaid uudisteportaale riigis. Lisaks oma veebisaidile on Delfil aktiivsed sotsiaalmeedia kontod platvormidel nagu Facebook, Twitter, Instagram ja ka Tiktok. Instagram on populaarne suhtlusvõrgustik eriti nooremate inimeste seas ja Delfi kasutab seda uudiste jagamiseks ning interaktiivse sisu (nt viktoriinide ja küsitluste) jagamiseks. Sama võib öelda ka Tiktok'i kohta, kus nende sisu satub inimestele ette tihtipeale veel lihtsamini. Delfit teatakse peamiselt kui portaalina, mis väljastab uudiseid, kuid nad toodavad ka meelelahutuslikku sisu. Nad avaldavad ka multimeediumisisu, nagu  Youtube'i videoid ja taskuhäälingusaateid (podcast'e), mis on kättesaadavad nende veebilehel ja sotsiaalmeedia kontodel. Võib öelda, et Delfi on suutnud kohaneda tehnoloogia arenguga ja muuta enda tegutsemisviisi nii, et sõnum jõuaks või

 Nähtus Interneti varasemast ajaloost, mis võiks tuttav olla Interneti foorumite eelkäija, Usenet, oli edukas arutelusüsteem enne veebi algust. Platvorm võimaldas inimestel osaleda foorumites, ja arutada erinevatel teemadel ühendatud serverite võrgu kaudu. Usenet jaotati uudistegruppideks, kus räägiti näiteks tehonloogiast, teadusest või muudest aktuaalsetest sündmustest. Usenetil polnud võrreldes teatetahvlisüsteemiga (bulletin board system) kindlat administraatorit, mis tähendas, et seda ei kontrollitud ja igaüks sai hallata kohalikku serverit. Usenet pole tänapäeval nii tuntud ega populaarne, aga platvormi siiski kasutatakse. See on märkimisväärne nähtus internetiajaloos, sest Usenet "näitas", kuidas veebikogukonnad võivad tekkida ja koos areneda. Usenet on põnev näide Interneti algusaegadest ja sellest, kui palju see on tänapäevaseid foorumeid mõjutanud. Nähtus Interneti ajaloost, mis on tänaseks kadunud Interneti algusaastatel loodi protokoll nimega Gopher, mis muutis In

IT-maastiku tõeline revolutsioon AI areng ning ChatGPT avalikkuseni jõudmine on maailma märksalt mõjutanud. Paljud senised töö- ja kooliülesanded suudab juturobot ise inimese eest ära lahendada. Robot võimaldab inimestel tunduvalt rohkem aega säästa ja enda elu lihtsustada Paljud väidavad, et see on "nagu Google, aga parem", sest küsides saab konkreetseid vastuseid. Google'i puhul peab inimene ikka ise veebilehtedest otsima endale soovitud vastust. Samas võib selline AI näiteks koolidele märkimisväärset peavalu tekitada. Õpilased võivad esseede kirjutamiseks kasutada ChatGPT abi ja ilma jääda vajalikest kirjutamisoskustest. Probleem seisneb ka selles, et tihtipeale võib robot väära vastuse anda, ehk nö "valetada". Paljud inimesed selle peale väga ei mõtle ja levima võib hakata valeinformatsioon. Usun, et kunagi leitakse mingi viis kuidagi seda õppetöösse kaasata, sest tehnoloogia areng on paratamatu ning AI'd võiks rohkem näha kui "tööriistana". En