Noppeid IT ajaloost (Nädal 1)

IT-maastiku tõeline revolutsioon

AI areng ning ChatGPT avalikkuseni jõudmine on maailma märksalt mõjutanud. Paljud senised töö- ja kooliülesanded suudab juturobot ise inimese eest ära lahendada. Robot võimaldab inimestel tunduvalt rohkem aega säästa ja enda elu lihtsustada Paljud väidavad, et see on "nagu Google, aga parem", sest küsides saab konkreetseid vastuseid. Google'i puhul peab inimene ikka ise veebilehtedest otsima endale soovitud vastust.

Samas võib selline AI näiteks koolidele märkimisväärset peavalu tekitada. Õpilased võivad esseede kirjutamiseks kasutada ChatGPT abi ja ilma jääda vajalikest kirjutamisoskustest. Probleem seisneb ka selles, et tihtipeale võib robot väära vastuse anda, ehk nö "valetada". Paljud inimesed selle peale väga ei mõtle ja levima võib hakata valeinformatsioon.

Usun, et kunagi leitakse mingi viis kuidagi seda õppetöösse kaasata, sest tehnoloogia areng on paratamatu ning AI'd võiks rohkem näha kui "tööriistana".

Enda ajast ees, aga põrus läbi

"Spacewar!" oli üks esimesi arvutimänge, mis loodi 1962.a Steve Russell'i poolt. Mäng simuleeris nö kosmoselahingut ja see oli mõeldud varajasele DEC PDP-1 arvutile. Mäng oli oluline sündmus videomängude ajaloos, kuna see mõjutas videomängudetööstust. "Spacewar!'i" peetakse tänapäeval klassikaks, kuid tollel ajal ei näinud mäng erilist kommertsedu. Probleem seisnes selles, et mängida sai ainult kallil DEC PDP-1 arvutil, mängu jagati tasuta, mis tähendas, et ei saanud raha selle eest teenida ja mäng oli paljude jaoks liiga keeruline. Võib öelda, et "Spacewar!" oli edukas videomängude ajaloos, aga mitte kommertsedu poolest.

"Mis selle looja peas küll toimus?"

Dvoraki klaviatuuripaigutus on üks kummalisemaid IT lahendusi. Kümneid aastaid peale QWERTY klaviatuuripaigutust, tulid August Dvorak ja William Dealey välja paigutusega, mis on nende sõnul ergonoomilisem kui QWERTY paigutus. QWERTY on tänapäeval siiski tunduvalt populaarsem, sest inimesed on sellega juba harjunud ning muutus on paljudele selles osas vastukarva. Mõte on siiski huvitav, et teha klaviatuuril kirjutamist "optimaalsemaks", kuid see tõstatab küsimuse, et kas õrnalt "naturaalsem" tähtede paigutus oleks väärt ajakulu, mis kuluks ümber õppimisele?