ITSPEA 2023

Positiivne näide kasutatuvusest veebis Positiivne näide kasutatuvusest oleks näiteks Google Maps. Kaartidel ning muudel navigeerimisteenustel on tavaliselt üsangi palju tähtsat informatsiooni mida tuleb kuvada, kuid kellelegi ei meeldi kui talle visatakse rida andmeid näkku. Inimesel on tavaliselt ikka lihtsam aru saada millestki, mis on minimalistlik ja konkreetne. Sellepärast arvangi, et Google Maps on hästi tehtud tarkvara, sest andmeid suudetakse kuvada nii, et inimest need kognitiivselt ei väsita. Keskkonnas on lihtne orienteeruda ning kõik on loogiline, mistõttu inimesed seda just kipuvadki eelistama üle Bing Maps'i näiteks. Negatiivne näide kasutatuvusest veebis Negatiivseks näiteks tuleb kõige paremini meelde just veebilehed kus on väga palju reklaame, pop-up 'e ning on üldiselt agressiivse olekuga nii disaini kui ka interaktiivsuse poolest. Kõige paremini illustreerivad seda näidet just uudisteportaalide leheküljed. Näiteks Delfi puhul on reklaame tohutult palju, et ig

Arendusmudel Zoom on tänaseks üks populaarsemaid videokõne keskkondi. Populaarseks sai ta 2020. aastal, COVID-19 pandeemia ajal, kuid tegelikult avaldati Zoom juba 2013. aastal. Ettevõte on kogu oma aja jooksul kasutanud väledat ehk agiilset arendusmudelit. See tähendab seda, et platvorm on paindlik ja muudatusi ning uuendusi tehakse vajadusepõhiselt, mis vastandub kosemudelile. Zoomi uuendatakse pideva tagasiside põhjal. Peale igat videovestlust küsitakse kohe kasutajalt, et kas kõik sujus ja kui mitte, siis milles viga või puudus seisnes. Samuti kasutatakse Zoomis ka kordustega ehk iteratiivset mudelit. See tähendab seda, et arendusprotsess jagatakse väikesteks tsükliteks, kus igas tsüklis analüüsitakse ning fikseeritakse mingit probleemset aspekti. Ärimudel Discord on samuti üks populaarsemaid videokõne platvorme. See tarkvara on üks parimaid näiteid illustreerimaks Freemiumi ärimudelit. Tähendab seda, et kõik baasfunktsioonid ning põhiline rakenduse kasutus on kõigile tasuta, kuid

Arvustus: Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright Eben Mogleni 1999.a artikkel räägib tasuta tarkvara kohta ning arutleb intellektuaalomandi mõiste üle. Ta väidab, et vaba tarkvara tõus on tingitud inimeste autonoomiast ning sotsiaalsest liikumisest, kus püüdakse olla rohkem iseseisvamad. Sealjuures ta seab kahtluse alla intellektuaalomandi mõiste. Moglen ennustas, et tulevikus muutub vaba tarkvara domineerivaks. Toon välja kolm peamist mõtet, millega ma väga ei nõustu. Väide, et vaba tarkvara põhjustaks nö "autoriõiguse surma" on minu meelest üsnagi vale. Tarkvara loojal või autoril on endal ise võimalus valida, mis litsentsi all tema tarkvara saaks kasutada. Sealjuures ei ole inimene isegi kohustatud enda tarkvara just vabaks tegema, kuid mõlemal juhul on olemas valik autoriõiguse litsentse, ning inimesel on olemas teatud piirini teadlik kontroll, mis tema tarkvaraga saab juhtuda. Saan aru, et autor näeb "autoriõiguse surma" ka sellepärast,