Teistmoodi IT (Nädal 13)

Puuetega inimesed ja IT lahendused/seadmed

Erivajadusega inimesed ning nende toetus on väga keeruline teema. Riik seisab sellega silmitsi erinevate dilemmade ees. Ühelt poolt võivad erinevad seadmed ja tehnoloogiad olla puuetega inimestele hädavajalikud. Teisalt pole Eesti riik just väga jõukas ning maksumaksja ei suudaks rahaliselt toetada kõigi seadmete ostu.

Ma ei tea täpselt, milline on Eesti riigi lahendus praegu, kuid ma arvan, et puuetega inimeste tugiseadmete soetamist peaks käsitlema samamoodi nagu näiteks retseptiravimite ostu. Kui inimene vajab mingit abistavat tehnoloogiat, peaks riik katma selle seadme maksumuse osaliselt, näiteks teatud protsendi ulatuses. Siiski ei saa alati eeldada, et iga puuetega inimene vajab kindlat seadet või tehnoloogiat. Mõni inimene saab hakkama ilma abiseadmeta. Seetõttu peaks riik olema ettevaatlik, et vältida ebaõiglast ressursside kasutamist ja mingi skaala abil aru saama, kes seda tõesti vajavad.

Mõte on ka, et tööandja maksab inimesele vajaliku tugitehnoloogia kinni, kuid siis tekib küsimus, et kas seda inimest tasuks üldse tööle võtta, kui temaga kaasneb suurem lisakulu. Samas võib inimene olla nii andekas, et mingi abistava seadme abil tooks ta rohkem kasu firmale kui keegi teine. Sellisel juhul oleks see variant mõeldav.

Siiski on oluline meeles pidada, et tugiseadmed on ainult üks osa suuremast lahendusest. Olenevalt erivajaduse raskusest, tuleks koolitada inimesi "hakkama saada" ka ilma abita, juhul kui see on võimalik. Loomulikult ei ole iseseisvad edusammud alati võimalikud ja tulebki inimest toetada, kuid praegu ei näe ma ideaalselt valikut, mida riik saaks langetada.