Arvutid ja paragrahvid IIː litsentsid ja autoriõigus (Nädal 7)

-

Ärivaraline litsents (EULA)

Plussid:

Ei kehti nullhind
Ei saa levitada
Piiratud kasutus
Suletud lähtekood
Litsentsi saab kitsendada

Miinused:

Litsents on pikk ning kasutajal võib sellest raske olla aru saada
Puudub paindlikkus (kindlad reeglid)
Puudub läbipaistvus

Sobiv kasutus:

Operatsioonisüsteemid, videomängud, redaktord (MS Word) jne

GNU GPL (tugev copyleft)

Plussid:

Litsents laieneb kõigile tuletistele
Copyleft (inimesed saavad panustada projetkti arengusse)
Koostöö arendamine ning tasuta tarkvara sõnumi levitamine

Miinused:

Nullhind
Lubatud levitada
Piiramatu kasutus
Avatud lähtekood
Litsentsi ei saa kitsendada

Sobiv kasutus:

Programmeerimiskeeled, redaktorid (Libreoffice), töölaua keskkonnad jne

BSD litsents

Plussid:

Litsentsi saab kitsendada
Tasuta tarkvara sõnumi levitamine
Lihtne leping

Miinused:

Puudub copyleft
Nullhind
Lubatud levitada
Piiramatu kasutus
Avatud lähtekood

Sobiv kasutus:

Võrguprotokollid jms, turvatarkvara, akadeemilised projektid

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Võrkude rikkusː vabast tarkvarast vaba kultuurini (Nädal 10)

-
Arvustus: Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright Eben Mogleni 1999.a artikkel räägib tasuta tarkvara kohta ning arutleb intellektuaalomandi mõiste üle. Ta väidab, et vaba tarkvara tõus on tingitud inimeste autonoomiast ning sotsiaalsest liikumisest, kus püüdakse olla rohkem iseseisvamad. Sealjuures ta seab kahtluse alla intellektuaalomandi mõiste. Moglen ennustas, et tulevikus muutub vaba tarkvara domineerivaks. Toon välja kolm peamist mõtet, millega ma väga ei nõustu. Väide, et vaba tarkvara põhjustaks nö "autoriõiguse surma" on minu meelest üsnagi vale. Tarkvara loojal või autoril on endal ise võimalus valida, mis litsentsi all tema tarkvara saaks kasutada. Sealjuures ei ole inimene isegi kohustatud enda tarkvara just vabaks tegema, kuid mõlemal juhul on olemas valik autoriõiguse litsentse, ning inimesel on olemas teatud piirini teadlik kontroll, mis tema tarkvaraga saab juhtuda. Saan aru, et autor näeb "autoriõiguse surma" ka sellepärast,
Lisateave

Andmeturveː tehnoloogia, koolitus ja reeglid (Nädal 14)

-
IT-turvarisk India on tuntud oma ulatuslike petukõnede poolest, mis hõlmavad mitmeid erinevaid skeeme, Populaarsemateks neist on kõned, kus pakutakse kellegi arvutile tehnilist tuge, et näiteks mingist viirusest lahti saada. Inimese arvuti võibki olla nakatanud ning viirus võib kehastuda kui olemasoleva viirusetõrjetarkvarana, reklaamides neile helistamist. Kui telefoninumbrile helistada, pakub pettur ohvrile tehnilist tuge ja püüab juhendada neid arvuti või seadme kaugjuhtimise kaudu. Sealjuures valetatakse ohvrile, et ollakse kuskilt mainekast korporatsioonist nagu näiteks Microsoft'ist, et ohver petturit ikka usaldaks. Alati ei peagi inimese arvutiga midagi viga olema, vaid piisab lihtsast e-kirjast. Inimesed teavad küll, et e-kirjadega tuleb eriti ettevaatlik olla, kuid petturite e-kiri võib olla nii autentse välimusega, et inimene mõtlebki, et tegemist on ametliku teatega. Neid e-kirju ei ole isegi raske võltsida. Internetis ringleb palju erinevaid nö malle, mis on praktilisel
Lisateave

Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus (Nädal 12)

-
Positiivne näide kasutatuvusest veebis Positiivne näide kasutatuvusest oleks näiteks Google Maps. Kaartidel ning muudel navigeerimisteenustel on tavaliselt üsangi palju tähtsat informatsiooni mida tuleb kuvada, kuid kellelegi ei meeldi kui talle visatakse rida andmeid näkku. Inimesel on tavaliselt ikka lihtsam aru saada millestki, mis on minimalistlik ja konkreetne. Sellepärast arvangi, et Google Maps on hästi tehtud tarkvara, sest andmeid suudetakse kuvada nii, et inimest need kognitiivselt ei väsita. Keskkonnas on lihtne orienteeruda ning kõik on loogiline, mistõttu inimesed seda just kipuvadki eelistama üle Bing Maps'i näiteks. Negatiivne näide kasutatuvusest veebis Negatiivseks näiteks tuleb kõige paremini meelde just veebilehed kus on väga palju reklaame, pop-up 'e ning on üldiselt agressiivse olekuga nii disaini kui ka interaktiivsuse poolest. Kõige paremini illustreerivad seda näidet just uudisteportaalide leheküljed. Näiteks Delfi puhul on reklaame tohutult palju, et ig
Lisateave